Hüperteksti edastusprotokolli (HTTP) 404 tõrge, mida tavaliselt tuntakse ka kui 404 lehekülge ei leitud, on vastusekood, mis näitab, et klient jõudis soovitud serverini, kuid ei leidnud otsitavat lehte või faili. Lihtsamalt öeldes suutis Interneti-brauser kõnealuse veebisaidiga ühenduse luua, kuid soovitud lehte ei leitud.
Iga kord, kui klient esitab serverile päringu, saadab HTTP-protokoll nn HTTP-päised koos olekukoodiga. Tavalise veebisaidi puhul on olekukood “200 OK”, mis on edukate HTTP-päringute standardvastus. Veebisaidi ümbersuunamisel võidakse kuvada muid olekukoode.
Iga number HTTP 404 veas tähendab midagi. Esimene number “4” näitab, et ilmnes kliendi tõrge, seega ütleb server, et kliendis oli viga, näiteks kirjaviga. Samuti näitab see, et viga ei pruugi olla püsiv. Keskmine “0” näitab üldist süntaksiviga. Viimane “4” näitab, milline konkreetne viga tehti 400 kliendi vearühmast, mis sisaldab “400 halb taotlus”, “401 volitamata” ja “403 keelatud”.
HTTP 404 vigu käsitletakse serveri tasemel, mitte veebisaidil töötava tarkvara abil. Mõned veebisaidid emuleerivad HTTP 404 viga, sel juhul nimetatakse seda pehmeks 404 veaks. Need veebisaidid kasutavad selle saavutamiseks ümbersuunamistehnikat, näiteks meta-ümbersuunamist, või .htaccess-faili. Veebihalduri eeliseks on see, et nad saavad kuvada mis tahes soovitud sõnumi või lehe, kui soovitud lehte serverist ei leita, parandades seega sirvimiskogemust.
HTTP 404 lehe saab määrata serveri konfiguratsioonis, pakkudes seega tegelikku HTTP 404 tõrke, võimaldades samal ajal suunata kasutaja veebisaidi lehele. Ümbersuunamiste kasutamine HTTP 404 vigadena võib kahjustada veebisaidi otsingumootori tulemuste lehti (SERP). Kui kohandatud HTTP 404 leht on mõnes brauseris alla 514 kilobaiti suurune, kuvab brauser oma 404 vealehe, mitte seda, mis on määratud serveri konfiguratsioonides.