Värvisügavus viitab sellele, kui palju värve arvutiekraan suudab kuvada, lähtudes bittide arvust piksli kohta. Näiteks kaheksabitine värvisügavus annab 256 värvi. Värvisügavus suureneb eksponentsiaalselt bittide lisamisel, võimaldades inimestel näha värvilisi ja detailsemaid pilte. Paljud arvutid võimaldavad inimestel valida värvide kuvamiseks mitme värvisügavuse vahel. Koos muude graafikaomadustega, nagu eraldusvõime, mõjutab see piltide lõplikku väljanägemist ekraanil.
Üks bitt piksli kohta pakub kahte värvi. Piksel võib olla sisse või välja lülitatud, luues ühe või kaks värvi. Must ja valge on levinud, kuigi mõned arvutid töötasid kunagi musta ja rohelise värviga. Teise biti lisamine loob nelja värvi võimaluse, kuna iga bitti saab sisse ja välja lülitada, et luua rohkem värvikihte. Bittide lisamisel muutub kaheksa-, 16- ja 24-bitise värvi kaudu võimalikuks rohkem värve. Kakskümmend neljabitist värvi, mis annavad 16,777,216 XNUMX XNUMX värvi, nimetatakse mõnikord “tõeliseks värviks”, mis viitab saadaolevate varjundite ja toonide täpsusele.
Suurte värvisügavuse väärtuste korral võib värv olla üsna eristatav ja üksikasjalik. Arvutid saavad värvide kuvamiseks kasutada mitmeid süsteeme, sealhulgas punast, rohelist, sinist (RBG) süsteemi, kus värve väljendatakse punase, rohelise ja sinise väärtustega. Tsüaan-, magenta-, kollane ja võtme- või musta (CMYK) värviekraan on saadaval ka mõnel arvutil ja seda võivad kasutada graafilised disainerid, kes valmistavad pilte pressi jaoks ette, kuna trükioperaatorid kasutavad trükitiiride jaoks värvide segamisel tavaliselt CMYK-värvikoodi. Kasutada võib ka kuueteistkümnendsüsteemi.
Suur värvisügavus pole alati vajalik. Sellise tekstitöötluse jaoks on absoluutselt vaja ainult kahte värvi, samas kui lisavärvid võivad aidata vähendada silmade pinget ja pakkuda selliseid funktsioone nagu esiletõstmine, erinevad tekstivärvid ja nii edasi. Pilditöötlus nõuab aga suurt värvisügavust, kui inimesed töötavad näiteks värvifotodega.
Oluline on meeles pidada, et värvisügavust juhivad ekraani seaded, mitte pilt ise. Inimene saab salvestada pildi 24-bitise värviga ja saata selle kaheksabitise monitoriga inimesele ning teine inimene näeb ainult 256 värvi, olenemata sellest, kui palju värve algsel pildil on. Pildi kvaliteeti võivad mõjutada ka muud pildi salvestamise ja töötlemise protsessiga seotud tegurid. Näiteks piltide veebis kuvamiseks ettevalmistamisel peavad inimesed kaaluma kvaliteediprobleeme, et tagada piltide võimalikult hea kuvamine kõigis võimalikes brauserites. Äärmiselt peened värvivariatsioonid ei pruugi kõigis brauserites nähtavad olla, mis vähendab veebikasutajate arusaamist ja naudingut.