Teadmiste võrk on tarkvaraarhitektuur, mida kasutatakse superarvutites, et otsida, koguda, destilleerida ja levitada teavet ja andmekogumeid, mis asuvad Internetis erinevates füüsilistes asukohtades. Internetis saadaolevate teadmiste hulk on tohutu ja täieneb pidevalt. Teadmiste võrk on andmekaevandamise ja teadmiste avastamise meetodite areng, mis on rakendatud arvutusvõrgule.
Võrkarvutus tekkis 1995. aastal teabe laiaulatusliku aasta (I-WAY) katsega. Teadusringkond püüdis kiirete võrkude kaudu ühendada 17 asukohta üle Põhja-Ameerika, et võimaldada ressursside ühendamist ja jagamist. Sellest ajast alates on grid-andmetöötlust vaadeldakse konglomeraadina, mis suudab siduda kõik ressursid nii, et mis tahes saidi osaleja saab kasutada mis tahes võrgu ressursse ning millele saab tugineda ja sellest saab ressurss iseenesest.
Teadmiste võrgustiku arendamise eesmärk on võimaldada kõigil võrguga seotud Interneti-kasutajatel teadmisi ja ressursse otsida, neile juurde pääseda ja jagada. Teadmusvõrke kasutavad peamiselt teadusringkonnad, järk-järgult laienedes tööstuslikele ja kaubanduslikele rakendustele. Kuna arvutitesse salvestatakse rohkem andmeid, loodetakse nende andmete korreleerimiseks välja töötada rohkem võrke ja teadmiste avastamise platvorme.
Teadmiste avastamise andmebaasides (KDD) süsteemid on kasutusele võetud, et analüüsida andmeid ühe saidi arvutusvõrkudes. Paralleel- ja hajutatud teadmiste avastamise (PDKD) platvormid on välja töötatud äärmuslike andmemahtude assimileerimiseks mitmel saidil. Siin tulebki appi teadmiste võrk, kuna teadlased on püüdnud luua standardeid teadmiste avastamise ja ruudustiku arvutamiseks.
Teadmiste ruudustikul on palju kasutusvõimalusi. Teadusvaldkonnas võimaldab teadmiste võrk sügavat koostööd, kus andmekogumeid hoitakse erinevates kohtades. Samamoodi aitab teadmiste võrk juhtimisstsenaariumi korral meeskonnaliikmete koostööd varem võimatul viisil. Selle areneva andmetöötlusplatvormi kasutamisega saab edendada haridusalast koostööd ja teadusuuringuid. Arvuti kiiruse kasvades ja Interneti-ühenduse muutudes üldlevinud levikuks eeldatakse, et teadmiste võrgustikud muutuvad üha levinumaks.
Võimalus pääseda juurde, jagada ja hallata teadmisi, mis on olemas kõikjal ja igast kohast, on teadmiste võrgustiku jaoks ülimalt oluline. See võib koguda teadmisi kogu maailmast ja see paraneb pidevalt, kuna kõik andmed salvestatakse dünaamiliselt. Arvatakse, et arenev teadmistevõrkude tehnoloogia toob kasu probleemide lahendamisele, koostööle ja uurimistööle.