Geograafiline infosüsteem (GIS) on tarkvaraprogramm, mis võimaldab autodes ja arvutiseadmetes elektroonilist kaardistamist. GIS sõltub süsteemi kasutajatele teabe esitamiseks aadressiandmetest. Aadressi geokodeerimine on aadresside laius- ja pikkuskoordinaatidega märgistamise protsess. Seejärel kaardistavad satelliidid selle teabe ja seda kasutatakse GIS-seadmete koordinaatide ja suundadena.
GIS-andmeid kogutakse tavaliselt käsitsi geokodeeritud salvestusseadmetega. Neid seadmeid kasutatakse aadresside geokodeerimisel. Selle teabe täpseks jäädvustamiseks peab inimene võtma satelliit-GIS-süsteemi ja kaardistama iga kogutud aadressi laius- ja pikkuskraadid. See teave salvestatakse seejärel GIS-i andmehoidlasse, kus seda saavad hiljem kasutada georuumilised rakendused.
Paljud inimteenuste organisatsioonid kasutavad aadresside geokodeerimist kolmanda maailma riikide kaardistamise meetodina, mida kasutatakse põgenikelaagrite ja haiguste tõrje jälgimiseks. Need rühmad suudavad käeshoitavate geokodeerimissüsteemide abil jälgida konkreetseid aadresse või maamärke. Need andmed annavad tervikliku ülevaate näljahädapiirkondadest, et aidata abiasutustelt tuge pakkuda. Õigete koordinaatide olemasolu aitab kiirendada teenuse juurutamist piirkondades, kus puudub loogiline kaardistustehnoloogia.
Aadresside geokodeerimist kasutatakse ka kuritegevuse kaardistamisel. Kuna kuritegusid ja kuritegevusega seotud andmeid püüavad korrakaitsjad, saab kuritegevuse aadressi asukoha järgi kaardistada. Kuriteoregistrid sisaldavad tavaliselt konkreetse kuriteo asukoha atribuute. Need aadresside geokodeerimise andmed sisestatakse karistusregistri süsteemi, mis võimaldab GIS-seadmetel kaardistada asukohti kuriteo liikide kaupa.
Paljudel kolledžitel ja ülikoolidel on spetsiaalsed aadresside geokodeerimise projektid. Need projektid on kavandatud toetama riiklikke uuringuid teaduse valdkonnas. Paljud akadeemilised geokodeerimise projektid põhinevad metsatulekahjude, maavärinate ja globaalse soojenemise ohjamisel. Aadressi geokodeerimise abil saab neid domeene täpsemalt hallata.
Aadressi geokodeerimine abistab hädaabipersonali looduskatastroofi korral. Need andmed annavad hädaabimeeskondadele täpset teavet kodude ja kriitilise infrastruktuuri asukohtade kohta maavärina või looduskatastroofi ajal. Seda saab muuta reaalajas andmete visualiseerimise tarkvaraks, et määrata täpselt kindlaks kannatanud kannatanud piirkonnas. Lisaks saab kaardistada teid, et määrata kindlaks kiireim marsruut piirkonda.
Geokodeerimine on muutumas igapäevaelus oluliseks teguriks. Enamik geokodeerimist on kaardistatud teatud tüüpi ettevõtetega. See annab GIS-i kasutajatele kriitilist teavet kohaliku jurisdiktsiooni tervishoiuasutuste, politseiosakondade ja hädaabirühmade kohta. Geokodeerimine on enamikus nutitelefonides kaasatud meetodina ettevõtte tüübi järgi otsimiseks.