Viimase kümnendi jooksul on küberturvalisusest ja turvateadlikkusest saanud paljude ettevõtete jaoks oluline tööriist. Küberkurjategijad kasutavad arvutitarkvara eraisikutelt ja ettevõtetelt salajase teabe varastamiseks. Sotsiaalne manipuleerimine on küberkuritegevuse vorm, mille käigus kurjategijad püüavad petmise ja veenmisvõtete abil oma ohvritelt salajast teavet hankida. Neid andmeid kasutatakse hiljem identiteedivargusteks või tundlikele arvutisüsteemidele juurdepääsuks.
Andmepüük on sotsiaalse manipuleerimise vorm, mis kasutab üksikisiku isikuandmete hankimiseks valeteavet. Tavaliselt tehakse seda e-kirja saatmisega, mis nõuab, et isik esitaks oma pangakonto numbri ja parooli või muud tundlikud isikuandmed. Seejärel juhatab varas isiku Interneti-rakendusse, mis salvestab isikuandmed. Neid andmeid kasutatakse hiljem pettuse eesmärgil.
Pahavara on veel üks sotsiaaltehnoloogias laialdaselt kasutatav tehnika. See on tarkvara vorm, mis on ette nähtud ettevõttesse pesitsemiseks. Tarkvara võib mitu kuud uinuda, kuid kui see muutub aktiivseks, saab e-kirju ja privaatfaile failisüsteemidest tõmmata ja saata sideliinide kaudu kuritegelikule organisatsioonile. Pahavara võib esineda mitmel kujul, kuid tavaliselt aktiveeritakse see meili manusefaili avamisega.
Suhtlusvõrgustikes suhtlemine on paljude inimeste jaoks muutunud populaarseks. Need sotsiaalsed keskkonnad on valdkond, kus kurjategijad õitsevad. Petturid saavad sotsiaalsete võrgustike kogukondadelt teavet hankida ja kasutada kaval eesmärkidel, mida peaksid suhtlusvõrgustike sagedased kasutajad meeles pidama.
Suhtlusvõrgustikke kasutatakse ka ebaseaduslike veebisaitide reklaamipinnana. Kui kasutaja valib endale teadmatult veebisaidi eelistatud lingiks, paneb teised suhtlusringkonna kasutajad seda proovima. Kurjategijad kasutavad seda petturlikku reklaamiskeemi laialdaselt usside või viiruste paigutamiseks tuhandetesse arvutitesse.
Vishing on uus sotsiaalse manipuleerimise vorm, mis kasutab tarbijate lõksu püüdmiseks valesid kõnepostisõnumeid. Need kõnepostid väidavad olevat pankade või krediidifirmade hädaabikõned tarbijakontoga seotud kahtlaste tegevuste kohta. Kui tarbija helistab tagasi, küsitakse talt kontrollimiseks pangakonto teavet. Seejärel varastab selle teabe kontrolliv ekspert ja kasutab seda hiljem krediidi- ja pangapettuste eesmärgil.