Relatsioonimudel on lihtne, kuid sisutihe raamistik salvestamiseks, otsimiseks ja andmebaaside haldamiseks ning 2011. aasta seisuga on see viimase 40 aasta jooksul kõige laialdasemalt kasutatav raamistik, mida andmebaasid kasutavad. Andmebaasimudelit kasutati esmakordselt 1969. aastal, kui selle asutaja dr Edgar F. Codd kirjutas oma tööandjale IBM-ile aruande ja kasutas aruande koostamiseks relatsioonimudeli põhistruktuuri. Raport võeti vastu hämmastusega. Dr. Coddil võimaldati viivitamatult täielikult täpsustada mitte ainult põhistruktuuri, vaid ka selle toimingud, millest pidi saama andmebaaside relatsioonimudel. Relatsioonimudeli ümber ehitati päringukeel, struktureeritud päringukeel (SQL), mida kasutatakse raamistikule üles ehitatud relatsiooniandmebaasides andmete päringute tegemiseks.
Kõik programmeerijad ja programmiarendajad on haritud relatsioonimudeli kontseptsioonide ja toimingute alal ning saavad programmeerida selle struktuuri ümber. Kuna relatsioonimudel kasutab deklaratiivses meetodis predikaatloogikat ja põhineb tõese ja väära kahesuunalise loogika matemaatilistel terminitel, siis mis tahes selle loogikaga seotud andmeid kasutatakse seejärel relatsiooniarvutuse ja relatsioonialgebra abil. Need matemaatilised toimingud ei võimalda andmetel mitte ainult hõlpsalt päringuid teha, vaid ka hõlpsasti värskendada, tehes tabelisse rea lisamise mõne sammu abil. Kasutades muutujaid teabe kvantifitseerimiseks andmeväärtustega, kasutab relatsioonimudel ka spetsiifilisi võtmeid, et rakendada teabe kasutamisele ja päringute tegemisel piiranguid. Algusest peale kasutas dr Codd andmetüüpide täpsustamiseks atribuute ja relatsioonimudelisse oli sisse ehitatud järjepidevus, mis on julgustanud seda saama kõige laiemalt arenenud andmebaasihaldustööriistaks.
Töö käigus jaotatakse relatsioonimudeli andmebaasis olev teave väikesteks komponentideks, mida on võimalik mitmel viisil ümber struktureerida, et moodustada suuremaid pilte, olenevalt andmetega seoses küsitavatest muutujatest ja paljude väiksemate komponentide ühendamisest üksteisega. Neid väikeseid komponente nimetatakse üksusteks ja need on korraldatud veergude ja ridade tabelina. Teavet saab sisestada mis tahes vormingus ja see salvestatakse loogikareeglite kogumi alusel, järgides kindlaksmääratud kujundamise põhimõtteid. Unikaalsed võtmed tuvastavad olemid ja säilitavad viiteterviklikkuse ning seega leiab päring alati sama tulemuse, kuna puudub teabe dubleerimine. Kuna see struktuur muudab relatsiooniandmebaasi nii paindlikuks, saavad programmeerijad kirjutada, et andmebaas oleks juurdepääsetav mitmele erinevale rakendusele.
Paljud kommerts- ja avatud lähtekoodiga tooted on alates 1960. aastate lõpust üles ehitatud relatsioonimudeli ümber ja enamik neist kasutab relatsiooniandmebaasi predikaatloogikakomponentidele vastamiseks SQL-i päringukeelt. Kuigi pole vaja kasutada kõiki kolmeväärtuselise loogikaga SQL-i funktsioone, saab see siiski hõlpsasti relatsiooniandmebaasist päringuid teha. Siiski on peale SQL-i vähemalt 30 muud keelt, mis on võimelised andmebaasi haldama ja relatsiooniandmebaasi päringuid tegema. SQL oli vaid esimene keel, mida kasutati algse relatsioonimudeli andmebaasi väljatöötamisel.