Organisatsiooni jaoks teabe salvestamisel tekib peamine kompromiss salvestuskulude ning salvestatava teabe hulga ja tüübi vahel. Ladustamise tõhusus on võimalikult väikese salvestusruumi hankimine võimalikult väikeste kuludega. Tõhus salvestusruum suudab hoida oma draividel rohkem andmeid, ilma et see mõjutaks kogu võrgusüsteemi jõudlust või kulusid. Üldiselt vähendab ladustamise tõhususe suurendamine organisatsioonisiseseid kulutusi, võimaldades ettevõttel tõhusamalt maksimeerida oma riistvara potentsiaali.
Säilitamise efektiivsus määratakse üsna lihtsa võrrandi abil. Organisatsiooni salvestusefektiivsuse arvutamiseks peab inimene lihtsalt liitma kokku organisatsiooni riistvara efektiivse võimsuse pluss riistvara vaba võimsuse. Tulemus jagatakse riistvara märgitud töötlemata võimsusega, et saavutada kümnendvormingus salvestusefektiivsuse protsent. Enamik organisatsioone jääb vahemikku 40–70 protsenti.
Et mõista, kuidas kõrgema taseme organisatsiooniliste salvestustehnikate abil saab salvestamise tõhusust ohustada, võib kaaluda odavate ketaste (RAID) salvestussüsteemi üleliigset massiivi. Paljud ettevõtted kasutavad peegeldamist, mis on RAID-salvestustehnika, mille käigus teave kirjutatakse samaaegselt kahele või enamale kõvakettale, pakkudes kõigi ettevõtte andmete reaalajas varukoopiat. See vähendab kasutatavate kõvaketaste salvestusmahtu tõhusalt poole võrra, kuna kaks 160 gigabaidist (GB) kõvaketast – mis tavaliselt võimaldaksid 320 GB töötlemata salvestusruumi – annavad RAID-süsteemis vaid poole sellest, kuna mõlemad kettad töötavad tõhusalt üks “peegeldatud” köide. Salvestusmahu tõhususe võrrandi osas tagaks peegeldatud draive kasutav RAID-maht ainult 50 protsenti; tegelik 160 GB peegeldatud salvestuspotentsiaal jagatud sõltumatute draivide teoreetilise 320 GB salvestusmahuga.
On olemas tehnikad, mis suurendavad süsteemis salvestamise tõhusust, vähendades andmete draivile salvestamise kulusid. Üks selline tehnika on snapshot tehnoloogia, mis muudetud faili mitme koopia salvestamise asemel salvestab faili vahel ainult tegelikud muudetud väärtused. Ehkki “tavaline” varundussüsteem salvestaks muudetud andmebaasifaili kaks täielikku versiooni – vana ja uue -, salvestaks hetktõmmis ainult ühe eksemplari, millele järgneb väiksem fail, mis tähistab failis tehtud muudatusi.