Arvutivideo monteerimine, mida professionaalid kutsuvad mõnikord ka digitaalseks videotöötluseks või harrastajate puhul koduseks videotöötluseks, võib olla väga põnev huvivaldkond. Alustamiseks peab inimene valima, millist videotöötlustarkvarapaketti ta kasutada soovib. See on üks olulisemaid valikuid, mida digitaalne videoredaktor teha saab, kuna videotöötlustarkvara on arvutis redigeerimisel peamine tööriist. Mida peaks aga inimene videotöötlustarkvara ostes arvestama? Järgnevalt on toodud mõned valdkonnad, mida tuleks enne videotöötlustarkvara ostmist kaaluda, et tagada õige programmi valik.
Esiteks peaks potentsiaalne ostja arvestama oma oskuste tasemega – nii praegu kui ka tulevikus. Need, kes ei tunne videotöötlustarkvara, peaksid kaaluma hõlpsasti kasutatava (kasutajasõbraliku) tarkvara ostmist. Kasutajasõbralik videotöötlustarkvara pole aga mõnikord nii võimas kui teised videotöötlusprogrammid.
Võimalik ostja peaks arvestama ka sellega, kui palju lisatööd on ta nõus uue tarkvara redigeerimispaketi õppimiseks tegema. Kui ta on valmis ostma täiendavaid raamatuid ja kulutama tunde programmi õppimisele, võiks kaaluda võimsama, kuid vähem kasutajasõbraliku tarkvara kasutamist. Võimaliku ostja oskuste tase vs. tarkvara kasutajasõbralikkus on üks olulisemaid aspekte, mida videotöötlustarkvara ostmisel arvestada, kuna ostja jaoks liiga raskesti kasutatav videotöötlustarkvara kogub lihtsalt virtuaalset tolmu. kui seda ei kasutata.
Teiseks peaks potentsiaalne ostja kaaluma, millises vormingus on videod, mida ta redigeerib. Mitte iga videotöötlustarkvarapakett ei redigeeri iga failitüüpi, seega peaksid potentsiaalsed ostjad kontrollima, kas tema kõige sagedamini kasutatavat failitüüpi toetatakse. redigeerimistarkvara abil.
Kolmandaks peaks potentsiaalne ostja kaaluma, millises vormingus ta videoid salvestada soovib. Sarnaselt teise punktiga ei salvesta kõik videotöötlustarkvarapaketid oma faile igasse videovormingusse. Näiteks kui potentsiaalne ostja soovib oma mobiiltelefoni jaoks teha palju 3GP-vormingus videoid, peaks ta veenduma, et tema videotöötlustarkvara suudab faile 3GP-sse salvestada. Kuna videovormingu muundurid on suhteliselt levinud, pole see nii suur probleem kui mõned muud aspektid, kuid see on siiski asi, mida tuleks enne tarkvara ostmist kaaluda.
Neljandaks peaks potentsiaalne ostja teadma üldist hinnavahemikku, mida ta on nõus kulutama. Professionaalsel tasemel videotöötlustarkvara võib maksta tuhandeid dollareid, samas kui kodukasutaja versioonid maksavad sellest murdosa. Kodukasutaja versioonid on tavaliselt vähendatud ja neil on vähem funktsioone kui nende professionaalsetel versioonidel. Professionaalsel tasemel videotöötlustarkvara lisafunktsioonid on küll huvitavad, kuid kui need jäävad potentsiaalse ostja hinnaklassist oluliselt välja, ei tasu nendega isegi arvestada.
Viiendaks peaks potentsiaalne ostja arvestama redigeerimistarkvara võimalustega, mida ta sellega teha soovib. Kas tarkvaral on võimalus luua eriefekte, näiteks sinist/rohelist ekraani? Kas värvitasakaalu saab kergesti muuta? Kas üleminekuid on palju? Kas tarkvara võimsamaks muutmiseks saab lisada pistikprogramme? Milliseid täiendavaid aspekte on vaja ja mida saab tähelepanuta jätta? Nendele küsimustele võib uutel kasutajatel olla raske vastata, kuid üldine rusikareegel on, et mida rohkem võimalusi, seda parem.
Kuuendaks peab potentsiaalne ostja teadma, kas tarkvaranõuded vastavad tema praegusele arvutile. Teisisõnu, kas potentsiaalse ostja praegusel arvutil on piisavalt muutmälu, töötlemisvõimsust, kõvakettaruumi ja õiget operatsioonisüsteemi, et redigeerimisprogramm saaks korralikult töötada? Kui potentsiaalse ostja praegune arvuti ei saa tarkvara käivitada ja ta ei soovi oma süsteemi uuendada, ei tohiks tarkvara osta.
Seitsmendaks peaks potentsiaalne ostja uurima, kas tarkvara tootv ettevõte seda korralikult toetab. Kas ettevõte toodab kiiresti tarkvaraparandusi tarkvaras leitud vigade jaoks? Kas on võimalik saada tehnilist tuge, kui potentsiaalsel ostjal on küsimusi?
Kõiki eelnevalt mainitud aspekte on oluline arvestada videotarkvara ostmisel. Siiski võib tulevane videoredaktor proovida veel asju. Näiteks enamik inimesi ei mõista, et paljudes operatsioonisüsteemides on juba tasuta videotöötlustarkvara installitud. Windows® XP ja paljud Windows® Vista versioonid on varustatud videotöötlusprogrammiga Windows® Movie Maker. Lisaks on saadaval palju vabavaralisi videotöötlusprogramme. Lõpuks pakuvad enamiku suuremate jaemüügi videotöötlusprogrammide tootjad oma veebisaitidel oma tarkvara tasuta prooviversioone või tutvustusi.