Kõige kasulikumad võrgukäsud sõltuvad muidugi sellest, millise võrguga töötate. Võrgustikul on kaks peamist perekonda ja me käsitleme siin mõlemat. Esimene perekond, Unix või Linuxi perekond, on vanim, oma päritoluga andmetöötluse algusaegadel, mil Unixi süsteem tõusis kõigi võrguoperatsioonisüsteemide seas domineerima. Teine perekond, Windowsi perekond, on tänapäeval laialdaselt kasutusel, kuna paljud võrguarvutid kasutavad Windowsi-põhist operatsioonisüsteemi. Mõlemal on sarnased funktsioonid, kuid võrgukäsud, mis neid eesmärke saavutavad, on erinevad.
Üks võrgukäskudest, millest paljud inimesed võivad teadlikud olla, on ping-käsk. Mõlemad kasutavad sama põhisüntaksit, pingi [sihtkoha_aadress] süntaksit, kuid mõlema jaoks saadaolevad valikud on erinevad. Ping on lihtne viis näha, kui kaua kulub ühel arvutil teisega suhtlemiseks aega, mida saab kasutada mitmel erineval tõrkeotsingu eesmärgil ning see on ka üks esimesi võrgukäske, mida inimesed võrkude silumisel õpivad. Saadaolevad valikud hõlmavad käsitsi ajalõpu seadistamist, saatmiseks suurema puhvri suuruse määramist ja iga hüppe ajatemplimist selle tegemise ajal.
Traceroute on veel üks populaarsemaid võrgukäske, kuna see näitab, millist marsruuti pakett viib allikast sihtkohta. Seda võib olla huvitav näha, et saada aimu, kui palju võrguühendus läbib, kuid see võib olla kasulik ka ühenduse aeglustumise koha leidmiseks, kuna iga loendis olev host näitab ka seda, kui kaua paketi kohalejõudmine aega võttis. Traceroute on osa võrgukäskude põhikomplektist, mis on saadaval nii Unixi kui ka Windowsi süsteemidele, kuigi mõlema jaoks saadaolevad valikud erinevad veidi.
Kui olete süsteemi sisse logitud, eriti paljude teiste kasutajatega Unixi süsteemi, on üks enim kasutatavatest võrgukäskudest sõrmekäsk. Süntaksisõrme [kasutajanimi] kasutamine toob kaasa teabe, mis kuvatakse teise süsteemi sisse logitud kasutaja kohta. See võib hõlmata nende tegelikku nime, kontaktteavet, e-posti aadressi ja muud lisateavet, mille nad on oma kasutajakataloogis olevas dokumendis määranud. Sageli saab seda käsku kaugjuhtimise teel kasutada, kasutades süntaksisõrme [kasutajanimi]@[host].
Ssh-käsk võimaldab teil luua turvalise ühenduse sisselogitud hostist teise arvutiga. Seda saab kasutada kas kohalikust arvutist, kesta kaudu või teise hosti sisse logides, et selle arvuti kaudu töötada. Paljud süsteemid võimaldavad kasutada ka ssh-keygenit, mis genereerib ssh-protokolli jaoks mitmeid autentimisvõtmeid.
Paljud süsteemid võimaldavad kasutada ka whois-käsku, mis võib olla kasulik ja lihtne viis domeeninime kohta teabe hankimiseks. Käsk whois võib tagastada erinevat teavet, kuid enamik inimesi kasutab seda selle hosti IP-aadressi leidmiseks, mille domeeninimi lahendab. Whois-käsu saab seadistada ka whois’i andmebaasi päringu tegemiseks, et tagastada domeeni kohta põhjalikum teave, sh selle registreerimisaeg ja registreerija kontaktandmed, samuti tehnilised ja halduskontaktid.