Modelleerimine on simulatsioonide loomine, et teha otsuseid enne tegelikke sündmusi. Modelleerimist ja simuleerimist kasutatakse erinevatel eesmärkidel, sealhulgas strateegiliste otsuste tegemisel. Täpsemalt, kasutajate modelleerimine on valdkondadevaheline analüüs selle kohta, kuidas inimesed teatud arvutikeskkondades tegutsevad. Kasutajate käitumise mõistmine võib aidata luua paremaid veebisaite ja tarkvararakendusi ning neid, mis sobivad hästi laiema hulga kasutajate, sealhulgas puuetega inimeste jaoks.
Kasutajate modelleerimise peamine kasutusala on mõista, kuidas erinevate atribuutidega kasutajad tõenäoliselt kasutajaliidesega suhtlevad. Atribuudid hõlmavad oskuste taset algajast eksperdini ja muid olulisi kasutaja atribuute. Nende hulka kuuluvad hoiakud, uskumused, eesmärgid, huvid, õppimisstiilid, plaanid ja eelistused. Sama veebisaiti või tarkvararakendust on võimalik kasutada väga erinevatel kasutajatel ning kasutajate modelleerimine on samm selle poole, et teada saada, mida oodata. Iseõppe e-õppe moodulite loomisel on kasutajate modelleerimine väga oluline, kuna kohal pole õpetajat, kes hindaks õpilase omadusi.
Adaptiivsete süsteemide ja kohandatavate süsteemide jaoks luuakse kasutajamudeleid erineval viisil. Kohanemisvõimeline süsteem on selline, mille üle kasutajale antakse teatud kontroll. See võib toimuda eelistuste või kohandatavate elementide kaudu. Kasutajate modelleerimine kohandatavas süsteemis viiakse läbi eelnevalt kasulike valikute loomiseks ja jätkub, kui kasutajad neid valikuid ära kasutavad. Kasutajate valikute kohta saab koguda andmeid edasise arengu suunamiseks. Lihtne näide on süsteemid, millel on “Basic” ja “Advanced” liides, mis võimaldab kasutajal valida, kuidas suhelda.
Adaptiivsed süsteemid on sellised, mille liides ja/või sisu on üles ehitatud nii, et see kohaneks kasutajaga, kui kasutaja oskused, eelistused ja võimed teatavaks saavad ja muutuvad. Adaptiivsed süsteemid võivad kasutada eelistusi ja ekspertkomponentide keelamist või maskeerimist, et mitte tekitada algajatele ülekoormust ja pakkuda ainult algajatele funktsioone, mida kasutajate modelleerimine eeldab. Kohanemiseks võib süsteem tugineda mitmesugusele otsesele ja kaudsele sisendile. Otsesisend sisaldab eelistusi, hinnanguid ja valikuid. Kaudne sisend sisaldab kasutajate klassifikatsioone, mis põhinevad – vähemalt esialgu – eeldustel, mis võivad olla stereotüüpsed. Adaptiivsete süsteemide näideteks on HyperAudio®, kaasaskantav juhend muuseumi külastajatele; Microsoft® Office® ’97 Office Assistant, mis avanes ja pakkus kasutajatele abi; ja P-TIMS®, finantsjuhtimissüsteem.