Kui kasutajal on arvutisüsteemiga tehnilisi probleeme, on saadaval palju võrgutoe valikuid ja kõik neist on saadaval seni, kuni on olemas Interneti-ühendus või arvuti on kohalikult muude süsteemidega ühendatud. Näiteks kiires töökohas (nt haiglas) on tehnikul võimalik mugavalt oma kontorist juurde pääseda mis tahes arvutile ning ta saab probleemi tuvastamiseks värskendada ja remontida või käivitada analüüsitarkvara. Selle luksuseta kasutajad saavad professionaalil juurdepääsu oma arvutile teisest kohast, kasutades ühenduse loomiseks veebi, või kasutada automatiseeritud remondimooduleid kogu küberruumis. Võrgutugi tähendab sisuliselt igasugust abi, mida on võimalik saada eraldi arvutisüsteemist, ja valikuvõimalusi on peaaegu lõputult.
Kohaliku võrgu tugi on termin, mis defineerib tööjaamade seeriat, mis on omavahel ressursside jagamiseks ühendatud, ja sageli võib see hõlmata kõike alates tööfailidest kuni viirusetõrjeseadmeteni. Paljudel juhtudel ei ole need arvutid põhimõtteliselt Internetiga ühendatud, kuid nad võivad oma jagamisvõimaluste parandamiseks kasutada Etherneti porti ja ruuterit. See võimaldab töörühma kuuluvatel töötajatel faile peaaegu koheselt saata ja vastu võtta ning kui probleem ilmneb ühe arvutiga, saab seda kiiresti värskendada või parandada mõnest teisest rühmas olevast arvutist.
Teine näide võrgutoest on välise ühenduse kaudu, mis tähendab, et Internetti kasutatakse arvutiga ühenduse võtmiseks kõikjal maailmas. See andmetehing võib toimuda mitmel viisil. Võrdsed serverid, kaugjuurdepääs ja otsene allalaadimine on vaid mõned võimalused. Kuigi arvutile pääseb otse ligi mõni teine isik kuskil küberruumis, viitab võrgutugi sageli juurdepääsule tootja veebisaidile draiverite või muude seadmete allalaadimiseks, mis aitavad süsteemil normaalselt töötada.
Kui tavaliselt otsitakse võrgutuge auväärsetel tingimustel, kasutavad häkkerid seda meetodit ka juurdepääsu saamiseks arvutisüsteemidele, mis pole korralikult kaitstud. Üks selline juhtum võib pärineda väikesest Trooja viirusest või pahavara skriptist, mis on programmeeritud avama arvuti Interneti-ühenduses porti, mis tavaliselt on blokeeritud. Häkker kasutab seda sissepääsu ilma kasutaja teadmata, et pääseda juurde failidele, mis võivad sisaldada isiklikku teavet, nagu krediitkaardinumbreid, konto paroole või midagi muud, mida võib pidada väärtuslikuks. Võrgutugi Interneti kaudu on sageli vajalik mitmel juhul, kuid seda tuleks alati rakendada ettevaatusega.