Mudelipõhine arendus ehk MDD on üks lähenemine arvutiprogrammide loomisele. MDD fookuses on arvutiprogrammi võimalikult kiire kirjutamine, testimine ja juurutamine. Üldiselt üritab see mudelipõhise arenduse lähenemisviis täita ülesande võimalikult tõhusalt ja võimalikult väikeste kuludega.
Mudelipõhise arenduse üks omadusi on see, et sama lõpptoote kallal võib töötada mitu arendajat. Tarkvaraprogrammide loomise protsessi kiirendamiseks võib iga projekti arendaja võtta konkreetseid ülesandeid, mis on seotud programmi kirjutamise ja tulemuste testimisega. See võib võimaldada konkreetsete eriteadmistega inimestel projekti panustada, jättes samas igapäevasemad ülesanded teistele projektiliikmetele, kellel puuduvad samad teadmised või taust. Arvatakse, et selle koostöömeetodi abil valmistoote valmistamine on tõhusam aja ja ressursside kasutamine, kuna kõik asjaosalised täidavad oma võimetele vastavaid ülesandeid.
Lisaks olemasolevate ressursside parimale kasutamisele on mudelipõhise arenduse eesmärk saada programm võimalikult kiiresti kasutajate kätte. Mõnel juhul põhineb see kiireloomulisuse tunne vanamoodsel majandusteadusel; mida varem programm valmis saab ja tarbijamarkerile avaldada, seda kiiremini hakkab tootja programmi müügist kasumit teenima. Muul ajal on kiire pöördumise soov seotud konkreetse vajaduse rahuldamisega, näiteks kohandatud tellimuste töötlemise tarkvara loomine ettevõttele, kes soovib oma tellimuste täitmise protsessi väga lühikese aja jooksul drastiliselt suurendada.
Olenevalt töökeskkonnast võib mudelipõhist arendust tunda mõne muu nimetuse all. Mudelipõhist tarkvaraarendust või MDSD-d kasutatakse sageli uute programmide loomise aja- ja kuluefektiivse protsessi tuvastamiseks. Samamoodi võib MDD-d nimetada ka mudelipõhiseks arhitektuuriks või MDA-ks, mis viitab pingutusega seotud projekteerimis- ja ehitusprotsessile.