Mis on selleri juur?

Sellerijuur, mida nimetatakse ka juurselleriks, on selleri perekonda kuuluv söödav juurvili. Varred ja lehed meenutavad kangesti sellerit, kuigi süüa neid eriti ei sobi. Juur ise on ebatavalise välimusega tükiline mugul, kuigi sellel on suurepärane maitse ja seda kasutatakse kogu Euroopa köögis, eriti Prantsusmaal. Selleri juur on hakanud USA-s populaarseks muutuma ja rohkem kokkasid avastavad selle lugematul hulgal kasutusvõimalusi.

Välimuselt meenutab sellerijuur väärakujulist naerist. See on pruun ja tükiline ning pruun väliskest tuleks enne küpsetamist pesta ja koorida. Juur ajab välja võrsed ja lehed, mis näevad välja nagu seller, kuid kuna taim on aretatud nii, et see suunaks oma kasvuenergia juurele, siis ei kipu need varred olema söödavad. Selleri juure koristamise ajaks on varred veel üsna väikesed, kuid oma vanuse tõttu väga puitunud. Neid tuleks kärpida ja ära visata.

Söömiseks sellerijuurt valides peaksid kokad otsima tugevaid mugulaid, millel pole lihavaid laike ega värvimuutusi. Väiksemad juured maitsevad paremini, suuremad aga puisemad ja sobivad paremini röstimiseks või pikaks hautamiseks. Maitse poolest meenutab juur selleri kontsentreeritud versiooni, vürtsika peterselli varjundiga. Sellerijuurt saab kasutada kõigis retseptides, mis nõuavad sellerit, ja ka paljudes teistes. Seda võib hoida külmikus pruunis paberkotis, mille varred on kärbitud, umbes nädal enne kasutamist.

Sellerijuur on suurepäraselt röstitud, lisatud gratiinidele või suppidele ja hautistele. Seda võib süüa ka toorelt õhukeste viiludena salatitel ja eelroogadel ning see lisab mõnusat krõmpsu. Kui kokad saavad juure suvel kätte, saab sellest suurepärase jahutatud suvise püree. Mõned kokad purustavad ka röstitud talviseid juurvilju kokku, et saada kartulipudru värskendatud versioon, millel on rohkem maitset ja koort.

Sarnaselt sellerile, selle lähedasele sugulasele, algab selleri juure kasvatamine seemikute istutamisega umbes kaks kuud enne viimast oodatavat külma. Aednikud saavad istutada seemikud päikselisele, kergelt happelisele aiaalale kompostirikkas pinnases, istutades tje 6–8 sentimeetri (15–20 tolli) kaugusel. Taime kasvades tuleks juured katta ja toitjajuuri tuleks perioodiliselt kärpida. Juur on koristamiseks valmis, kui see on ligikaudu pesapalli suurune. Küpsemiseks kulub umbes 200 päeva.